Alatskivi Pühakoda ja Pärand
Avastage lugu Alatskivi kirikust – mitmekihilisest monumendist, mis peegeldab piirkonna ajalugu, baltisaksa aadli ambitsioone ja Eesti rahvusliku identiteedi sündi Peipsi kaldal.
Kiriku Lugu Ajateljel
Kiriku ehituslugu on sageli segaselt esitatud. See interaktiivne ajajoon selgitab kolmefaasilist arengut. Klõpsake punktidel, et näha, mis igal ajajärgul toimus.
Valige ajajoonelt sündmus, et näha, mis igal ajajärgul toimus.
Kaks Maailma Ühel Maastikul
Alatskivi maastik on erakordne, sest siin kohtuvad kaks 19. sajandi suurt narratiivi: baltisaksa historitsistlik kõrgkultuur ja tärkav eesti rahvuslus. Need eksisteerivad kõrvuti, luues unikaalse kultuurilise pinge ja rikkuse.
Baltisaksa Pärand: Võim ja Esteetika
Alatskivi loss (1885) ja kiriku lõplik viimistlus neogooti torniga (1890) on füüsiline manifestatsioon 19. sajandi baltisaksa kõrgaadli kultuurist, rikkusest ja stiilieelistustest. Nolckenite perekonna poolt loodud Šoti parunistiilis ansambel on inspireeritud Euroopa romantismist ja demonstreerib nende staatust. Kirik ei olnud pelgalt pühakoda, vaid ka mõisaansambli lahutamatu ja sümboolne osa, mis moodustas lossiga ühtse arhitektuurilise terviku.
Eesti Rahvuslik Mälu: Liivi Kodu
Samal ajal, kui mõisnikud ehitasid losse, kasvas eesti rahvuslik eneseteadvus. Selle liikumise üks võtmeisikuid, rahvuskirjanik Juhan Liiv, sündis, elas ja on maetud Alatskivil. Tema haud Alatskivi kalmistul on muutunud rahvuslikuks palverännakukohaks. See esindab teist, vaimset ja rahvuslikku maailma, mis eksisteeris kõrvuti baltisaksa võimu ja hiilgusega. Külastaja kohtub siin nii aadlike imposantsete sümbolitega kui ka eesti identiteedi ühe pühamaks peetava paigaga.
Arhitektuur ja Kunstiaarded
Kiriku arhitektuur on unikaalne ja selle interjöör peidab endas isikliku looga kunstiteoseid ja esemeid, mis jutustavad patroonide lugu.
Ebatavaline Ristikujuline Plaan
1866. aasta laienduse käigus lisati kirikule ristlööv, mis andis hoonele ristikujulise põhiplaani. Erinevalt enamikest Eesti kirikutest on Alatskivi kirik selle tulemusena laiem kui pikem. See arhitektuuriline eripära muudab selle ainulaadseks.
Skemaatiline plaan
Altarimaal
"Püha õhtusöömaaeg", mille maalis krahvi tütretütar Marie von Nolcken 1866. aastal – samal päeval, kui ta sai kirikus leeriõnnistuse.
Orel
Praeguse, varemetena säilinud oreli ehitas 1868. aastal Tartu meister Friedrich Wilhelm Müllverstedt. See asendas varasema, väiksemaks jäänud instrumendi.
Ristimisvaagna alus
Valmistatud õlipuust, mille krahv von Stackelberg tõi isiklikult kaasa reisilt Palestiinasse. Ainulaadne ja isiklik pärand.
Neogooti Torn
Lisati 1890. aastal, andes kirikule selle lõpliku, majesteetliku ilme ning sidudes selle stiililiselt lähedalasuva lossiga.
Pärandi Staatus
Alatskivi kirik ja seda ümbritsev maastik moodustavad tiheda kompleksi riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi, mis tunnistab paiga erakordset väärtust.
| Mälestise Nimi | Mälestise Liik | Registri Number |
|---|---|---|
| Alatskivi kirik | Ehitismälestis | 7175 |
| Alatskivi kirikuaed | Arheoloogiamälestis | 4223 |
| Alatskivi kalmistu | Ajaloomälestis | 4222 |
| Juhan Liivi haud | Ajaloomälestis | 4224 |
| Alatskivi Vabadussõja mälestussammas | Ajaloomälestis | 27159 |
| Alatskivi mõisa peahoone (loss) | Ehitismälestis | 7158 |